Kevad südames.

Ma ei tea, kas asi on selles, et kevad on lõpuks kohal ja väljas on niii palju päikest, või selles, et mul on veidi rohkem vaba aega kui varem. Igatahes olen ma seadnud endale ja oma neljale tublile koeralapsele mitmeid eesmärke selleks ja järgnevateks aastateks ja alustanud juba ka nende kallal töötamisega. Ilmselt on asi lihtsalt selles, et mul on neli maailma kõige mõnusamat ja kihvtimat koera!!!

Nädalavahetusel käisin Rakvere näitusel, näitasin Dassu venda Dublinit aka Gerti, kes oli avaklassis sertifikaadikandidaadiga esimene ja parima isase võistlusel kolmas, mis on väga tubli saavutus, sest isaseid oli kokku umbes 10 ringis. Poiss oli väga tubli, mina olen rahul ja õnnelik, omanikud olid rahul ja õnnelikud ja see ongi ju põhiline. 

Kuna ma olin esmaspäevast-reedeni kodust ära, Leedus, siis ma ootasin väga, et saaksin peale Rakvere näitust maale minna. Tegime Ruudiga näitusetrenni ja natukene teistega ka, õppisime Epsuga kuulekust ja tegime Zingeriga kõrvalkõndi - super kontakt!!!! mängisime ja tundsime elust rõõmu! Nad on kõik nii tublid, ma olen nii vaimustuses, neist kõigist! Tegin pilte ka, aga kuna Zinger ja Dassu ei tahtnud täna väga poseerida ja mängisid Ebbyga tirimismänge, siis väike beebipoiss jäi meeleldi pildile. Ruudi on juba 6 kuune. 

Ebby portree.

tegelikult väga rõõmus laps.

väike sirkel.

Kuusteist käppa.

Kuna äkitselt on  kaheksa käpa asemel nüüd kokku suisa kuusteist käppa, siis ma ei hakka küll eraldi nelja blogi tegema ja neid haldama, sest ajalugu näitab, et kui on kiire, siis on ühegagi raskusi, ent samas on need kõik kuusteist käpakest mulle ühtmoodi armsad, kallid, tähtsad ja olulised, suisa vahel tundub, et liiga olulised, kui see on üldse võimalik, ent ma otsustasin nad kõik nüüd siia üle kolida. Blogi pidamata ka ei taha jätta, sest endal on hiljem kunagi põnev lugeda ja õppida sellest, mis ma olen teinud ja mõelda, kui palju võib üks inimeseloom areneda ja juurde õppida ja ma loodan, et kellelgi on veel põnev ja oluline. Aadressi jätan blogil samaks. Hakkan siis siia kõigi tegemistest kirjutama, ma loodan, et tuleb huvitav ja kõigil on mõnus lugeda, mis meiega juhtub ja kuidas saatus meid soosib ja karma meiega käitub või midagi ja Dassu kindlasti ei pahanda, et Zinger, Ebby ja väike beebipoiss Ruudi ka siia kolivad - seltsis segasem ja sõpradega jagataksegi asju, vähemalt parimate ja õigete sõpradega.

Hmm... vahepealseid uudiseid, ma nagu ei oskagi kohe kuskilt alustada, mitte, et mul nüüd nii meeletult midagi suurt ja üllatavat rääkida oleks, aga siiski. Märtsi alguses tegi beebipoiss Ruudi (kes veel ei tea, siis tegemist on ühe ülinunnu väikese shar pei poisiga) oma esimesed sammud näituseringis, ühtlasi oli poiss mõlemal päeval TPB ja seega sai ka juba joosta suures BIS ringis, kus me kohale küll ei tulnud, kuid siiski - harjutamine pidavat ju meistriks tegema. Väiksel olid ilusad kirjelduslehed ja võib öelda, et laps kohanes meeletult kiiresti, tundis ennast ruttu vabalt, käis teistest mööda uhkusega (st oma uhke hoiakuga, mida ta isegi koduaias joostes ei kaota) ja oli muidu hästi tubli laps, kelle üle ma juba nii uhke olen. Ühtlasi oli väike nõus Beebi Besti oodates mõnusalt toolipeal silma looja laskma - no, tegelikult võib see laps isegi püstijalu magada, kahtlustan siiani, et esimesel näitusepäeval ta seda ringis tegigi, irw. Paar pilti ka beebist.

Dassuga oleme vahepeal alustanud dummytrennidega ja panin meid ka aprilli lõpus ühele tõukatse koolituspäevale kirja. Oleme palju jalutanud ja niisama elu nautinud, plaane teinud... Mul on tegelikult selleks aastaks kõigi neljaga plaanid ja ma üritan need täide viia. Lõpetuseks aga natukene pilte ja üks meeleolukas neljakoerapilt, mis mul õnnestus oma koeralastest kuidagi teha. PS! Siia bloggerisse nende piltide panemine on hull jamamine... vähemalt, et neid nii sättida, nagu mina tahan - või on asi lihtsalt minus ja see käib tegelikult hästi lihtsalt!?

Võrratult ilus Paljassaare

Stroomi rand

Dassu Stroomis

Meeleolukas neljakoerapilt.