Kuusteist käppa.

Kuna äkitselt on  kaheksa käpa asemel nüüd kokku suisa kuusteist käppa, siis ma ei hakka küll eraldi nelja blogi tegema ja neid haldama, sest ajalugu näitab, et kui on kiire, siis on ühegagi raskusi, ent samas on need kõik kuusteist käpakest mulle ühtmoodi armsad, kallid, tähtsad ja olulised, suisa vahel tundub, et liiga olulised, kui see on üldse võimalik, ent ma otsustasin nad kõik nüüd siia üle kolida. Blogi pidamata ka ei taha jätta, sest endal on hiljem kunagi põnev lugeda ja õppida sellest, mis ma olen teinud ja mõelda, kui palju võib üks inimeseloom areneda ja juurde õppida ja ma loodan, et kellelgi on veel põnev ja oluline. Aadressi jätan blogil samaks. Hakkan siis siia kõigi tegemistest kirjutama, ma loodan, et tuleb huvitav ja kõigil on mõnus lugeda, mis meiega juhtub ja kuidas saatus meid soosib ja karma meiega käitub või midagi ja Dassu kindlasti ei pahanda, et Zinger, Ebby ja väike beebipoiss Ruudi ka siia kolivad - seltsis segasem ja sõpradega jagataksegi asju, vähemalt parimate ja õigete sõpradega.

Hmm... vahepealseid uudiseid, ma nagu ei oskagi kohe kuskilt alustada, mitte, et mul nüüd nii meeletult midagi suurt ja üllatavat rääkida oleks, aga siiski. Märtsi alguses tegi beebipoiss Ruudi (kes veel ei tea, siis tegemist on ühe ülinunnu väikese shar pei poisiga) oma esimesed sammud näituseringis, ühtlasi oli poiss mõlemal päeval TPB ja seega sai ka juba joosta suures BIS ringis, kus me kohale küll ei tulnud, kuid siiski - harjutamine pidavat ju meistriks tegema. Väiksel olid ilusad kirjelduslehed ja võib öelda, et laps kohanes meeletult kiiresti, tundis ennast ruttu vabalt, käis teistest mööda uhkusega (st oma uhke hoiakuga, mida ta isegi koduaias joostes ei kaota) ja oli muidu hästi tubli laps, kelle üle ma juba nii uhke olen. Ühtlasi oli väike nõus Beebi Besti oodates mõnusalt toolipeal silma looja laskma - no, tegelikult võib see laps isegi püstijalu magada, kahtlustan siiani, et esimesel näitusepäeval ta seda ringis tegigi, irw. Paar pilti ka beebist.

Dassuga oleme vahepeal alustanud dummytrennidega ja panin meid ka aprilli lõpus ühele tõukatse koolituspäevale kirja. Oleme palju jalutanud ja niisama elu nautinud, plaane teinud... Mul on tegelikult selleks aastaks kõigi neljaga plaanid ja ma üritan need täide viia. Lõpetuseks aga natukene pilte ja üks meeleolukas neljakoerapilt, mis mul õnnestus oma koeralastest kuidagi teha. PS! Siia bloggerisse nende piltide panemine on hull jamamine... vähemalt, et neid nii sättida, nagu mina tahan - või on asi lihtsalt minus ja see käib tegelikult hästi lihtsalt!?

Võrratult ilus Paljassaare

Stroomi rand

Dassu Stroomis

Meeleolukas neljakoerapilt.