Oeh. Ma tahtsin juba ammu kirjutada, kuid ootasin pilte harjutuskatsest (toimus 7.sept), kuid neid ei ole siiani tulnud ja mina enam ei oota ka ja võib-olla minu koeri ei pildistatudki, niiet mida ma ikka tühja ootan, või noh.. ma ei ootagi. Age tegi ka pilte, aitähh talle selle eest! Harjutuskatse oli muidu ok, Dassu tõi vareseid ja tuvisid ja linde mis seal oli, otsingualal ma ei mäleta küll mitu või mida, aga midagi ta tõi ikka. Veest tõi kenasti, esimest ta alati veidi loobib, mis on halb, kuid kuna ta pole nendega veel nii kodus, siis ma sellest paanikat ei tee - küll õpib. Maastikul ei ole tal linnu toomisega mittemingisugust probleemi - ei nätsuta, ei loobi, toob otse kätte. Jänest tegime ka, super jälg, nagu tal alati.. lõpus mõtlesin, et jooksen eest ära, kuid teda ei mõjutanud see ja ta jäi jänesega nö. passima ja seda nuusutama. Kuna ma teadsin, et vastu ei tohi astuda, siis mõtlesin hetke ja otsustasin, et meelitan teda endani, kuid siis minu teguviisi sekkuti ja hakati teda ise meelitama ja lõpuks saadi ka TERVE jänes kätte, kuid Dassu haaras selle tagasi ja see läks katki - vat nii oli tegelikult. Arvan, et kui mul oleks lastud nö. tegutseda, oleks minuni jõudnud terve jänes, ilma mingi uuesti haaramiseta ja koer oleks saanud parema kogemuse, kui taas jänese haaramine ja nö. lõhkumine - kurb.
Tsuumi oli otsingul super ja sai väga kiita, lisaks ütles harjutuskatse kohtunik, et see oli tolle päeva parim töö ja andis mulle käppa ka (väga uhke). Jälje ja vee tegi ka ilusti. Huvitav on jälgida, et kui Dassu teeb jälge, siis ta jookseb suht otse mööda jälge lõpuni ja toob eseme, Tsumm teeb jälge zig-zag´iga, lahendab nö. teistmoodi ja toob asja. Põnev.
Katsepilte mul ka pole, ei tea kas kunagi tuleb, või mitte, vahet tegelikult ju ei ole. :)
Katsel tegid mõlemad vee kenasti, kahjuks saime vaatamata mu palvele lõunasesse gruppi. Seega olid meil alguses väikesed transpordiprobleemid, kuid saime need tänu Super Reilikale lahendatud - AITÄH sulle veelkord!!!! Lisaks tehti mõlema grupi otsing samas kohas, kuidagi on mu ajju sööbinud vale mälestus, et poole päeva peal koht vahetatakse ja dummykoer on üldse alati esimene koer... võibolla nägin unes?????, kuid seal oli dummykoer viimane ja koht koguaeg sama, ehk siis maas MEGAPALJU lõhnu + megapalju märgistatud ja pissitud jne. Dassu oli oma rühma esimene, kuna ta on mul nii lõhnatundlik ja peas "otsin kõik asjad üles" pirn vahel on läbi, siis seekord otsis ta küll, kuid lõhnad said temast võitu. Pean teda aga kiitma, sest vaatamata kõigele tõi ta mulle ilusti kätte kolm varest ja jäljele päääsemisest jäi vaid üks puudu. Panin ta oktoobrikatsel dummyga kirja, vaatan kuidas läheb, kevadel lähen jälle saagiga, siis on aega pikalt ennem harjutada nii jänest, kui linde, et kõik oleks perfektne ja lollitamist ei toimuks. :)
Tsuumil tuli otsingul mingi nähtamatu sein ette,ja ta ei olnud nõus kaugele minema, tõi lähedalt 3 varest ära ja otsis, kui saatsin, ei kaotanud motivatsiooni ega insipratsiooni ja oli kiire ja energiline, kuni ma enam ei saatnud. Kahju muidugi, et tal see tõrge tuli, aga mis teha, oktoobris uuesti. :)
Ütlen veelkord, mu koertel EI OLE probleeme kaugusega ja ma ei tee ka trenne vaid 3 dummyga, ikka miinimum 5 ja harilikult üle selle, 7 või 8 otsingualal. Lihtsalt nagu kogenenumad inimesed juba teavad, siis sa ei tea kunagi, mis katsel juhtub ja kõik oleneb ikkagi nii paljudest oludest, koera tujust, ilmast, tuuleks, vihmast, ma ei tea, koerajuhist jne... niiet palun, üleliigsed kommentaarid võib täitsa omale jälle ja kui on küsimusi, siis küsida minult otse minu asjade, koerte, trennide, kogemuste jne kohta, mittte kolmandatelt isikutelt. Aitäh. :)
Siis sai Tsuumi vahepeal Eestist oma teise juuniorserti ja eelmisel nädalavahetusel käisime ka ekspromt Leedus ühepäevasel näitusel, kus ta näitas üles tõsist kvaliteeti võites suure emaste juuniorklassi (7koera), seejärel võites emaseid, kaasaarvatud CH klassi emased ja oli PARIM EMANE ja peale seda lõpetas päeva Vastassugupoole parimana. Ühtlasi valiti beebilaps välja ka juuniorbestil, kuid seekord kohata. Ise olen üsna veendunud, et Tõu Parim ja Besti koht läksid seekord esinemise nahka, laps oli sõidust super väsinud ja ei jaksanud enam väga - seda sära enam kahjuks polnud, aga harjutamine teeb meistiks ja ma olen super uhke!!!
Sel nädalavahetusel käisime Valmieras, mõlemal päeval juuniorklassi 5s... 8st. Kahjuks või õnneks ei mõista ma, miks viies... sest minujaoks ei olnud seal eespool koeri, kellele me peaks alla jääma. Võib-olla räägib siin minu ego ja ma ei taha kedagi maha teha või mustata ja kuna mu blogi on avalik (kaalun kinni panemist) siis ei hakka ma ka pikemalt kirjutama. Ühesõnaga arvan ma, et otsus mõlemal päeval meid 5daks jätta oli ebaõiglane. Vaadates ka mõlema päeva teisi valikuid, siis tuli lõpuks väike nutt kurku, kahju, et tõugu solgitakse. Armas oli muidugi tänase päeva kohtuniku kommentaar, kui ta mulle ütles, et temajaoks ei ole Tsuumi valmis (juuniorklassi emane ei peagi ju olema valmis :)) ja on ka veel liiga noor, lisaks vahetab karva (mis on tõsi) aga seejärel ütles umbes sellise lause: "but if I say honestly, for me overall is this dog full of potencial and will be a true star in the future." See muutis mu nö. mõttetu näitusenädalavahetuse palju ilusamaks, aitäh!
(Kõige valem moment näitusel oli hetk, kui kohtadele asetatult ründas üks juunioremane teist ja tekkis ringis nö, koertekaklus... LABRADORIDES, JUUNIOREMASTES???????... ja nö. ründajakoer sai rõõmsalt jserti ja lahkus õnnelikuna ringist, vat nii tore on meie armas näitusemaailm.)
Kommenteerin veel niipalju, et ma ei arva, et mul on nüüd maailma kõige õigemad ja ilusamad labradorid ja et on ainult Tsuumi ja Dassu ja teised on täiesti pontless... LOOMULIKULT MITTE, nii nagu ei ole olemas ideaalselt koera, ei ole ka minu omad ideaalsed. On palju koeri, keda ma vaatan ja imetlen ja kellele ma kaasa elan, ma armastan seda tõugu ja mul on lihtsalt kahju vaadata, kuidas seda rikutakse. Ma tean oma koerte vigu, miinuseid, plusse, iseloomusid ja kõike sellist ja ma võin siiski siiralt öelda, et ma olen mõlemaga meeletult rahul. Jah, käsi südamel võin öelda, et nemad on minu ideaal, oma miinuste ja plussidega, nagu oma koerad peaksid olema igale omanikule. Ma olen lihtsalt üliõnnelik, et mul on sellised labradorid ja kuna see tõug on saanud minu jaoks nii oluliseks, on kurb vaadata, kuidas enam tähtsale ei pöörata tähelepanu - rottweilerid on juba minu jaoks rikutud, ma lihtsalt ei taha, et nii juhtuks ka lõpuks labradoridega. :)
Aga positiivsemapoolepealt: AITÄH AGE, et meiega Lätti tulid ja SUPERPALJU ÕNNE megailusale Gattusole, kes on nüüd ka Läti Juuniortšempion! Ma olen teie üle väga õnnelik, lisaks aitäh super seltskonna ja toreda kahe päeva eest! Järgmise korrani!
