20.juuni

Tegime ikkagi eile otsingut ja jäljeni ei jõudnud. Megahullult oli sääski ja super palav oli õhtupoole, niiet koerad olid kõik pärast suht läbi omadega. Kõigepealt tegime Norale, siis Tsuumile ja siis, olin kindel, et Dassule ei tee, aga ta nii tahtis, no ta kohe tahtis ja otsustasin teha. Super kenasti töötas, läks väga kaugele otsima, leidis kõik ja tõi, ma olin nii rahul, loodan, et tal on homme ka töötuju. Temaga katsel ongi kõige nõmedam see, et ma tean, et ta oskab kõike perfektselt ja see ajabki vihaseks, kui ta seal lollitama hakkab ja jäljele ei saa, sest ta ju OSKAB! Oeh, igatahes, no stress, saab siis saab, kui ei siis ei, olen lolll aga järjekindel. :D

Tänasest paar pilti ka. :)

19.juuni

Tegime täna aias trenni. Lasin mõlemal paar korda faasanit tuua, mis mul on olude sunnil veidi mäkaiverisse ja sokki pakitud, ta nimelt on katki, aga ma ei tea miks... avastasin eelmisel korral, kui esimest korda trenni tegin, võibolla viskasin siis kuhugi orgi otsa, ei tea, imelik. Igatahes, Dassul alguses rihmaga ja siis usaldasin teda ja ilma - ei pidanud pettuma. :)

Lisaks lasin mõlemal aias jänest tuua. Nad lähevad nii pöördesse mõlemad, kui ma trenni teen, eriti päris saagiga. Dassu alguses samuti rihmas ja siis usaldasin ilma hoida ja natukene tuua, väga kauget distantsi veel igaksjuhuks ei lubanud.

Lisaks oleks mul vaja TERVEID linde, sest kui kuskilt on katki, siis see hakkab Dassut nii häirima ja ta otsustab seda uurima hakata ja see ei ole hea. Lisaks pean temaga saagiga väga rahulik, tasakaalukas ja selline olema, nagu see oleks igapäevane, sest ta keeb natukene üle ja ma ei taha seda pushida. Tänaste trennidega jäin väga rahule, eriti, et sain Dassut juba aias ka ilma rihmata usaldada.

Nüüd lähme metsa, ma arvan ma Dassule otsingut ennem pühapäevast tõukatset ei hakka tegema, ehk mõned harjutused vaid ja ma arvan, et luban ka metsas jänest tassida. Paar pilti ka, Tsuumist jänesega ei ole, sest mu 450D ei võtnud seda kiirust välja, millega see minuni toimetati. :)

17. juuni

Kuna Hanna-Maria blogib oma trennidest nii tublilt ja järjepidevalt, siis sain ma sealt veidi innustust. Juba Ammu tegelikult, aga kuna mul on 0 vaba aega, siis ma nüüd otsustasin, et ma võtan endale selle kohustuse ka - näis kaua ma jõuan. 

Täna tegin mõlemaga üle pika aja (väga piinlik) normaalset kuulekustrenni. Dassule pigem meeldetuletust, sest ta oskab pmst kõike ja asju saab vaid lihvida, mis on muidugi ka väga oluline. Kuna ta tõmbas pühapäeval omal jalalihase ära, siis ma talle väga jooksuharjutusi ei teinud. Ta ise muidugi ei saa üldse aru, et ta peaks ennast hoidma või midagi, traavivad nagu segased Tsuumiga kahekesi mööda hoovi ringi ja hüppavad üksteisele otsa ja müravad! Lisaks on ta hakanud tegema uudseid õhulende, näiteks kui söök on käes, siis ta lendab kuskilt meeter maast õhku - hmm, koer on liiga õhukeseks jäänud ja põrkama hakanud. Aga teemast, Dassuga trenni tehes tunnen, et ma olen väga igav inimene... pean talle mingeid ajuragistamis ülesandeid mõtlema, mul on alati selline tunne, et koeral on igav, näha on, et talle meeldib, aga... 

Tsuumiga, kes on mul ikka üsna looduslaps, kuna ma temaga ennem tõukatse läbimist, ei tahtnud üleliia kuulekust tampida, sest tahtsin, et ta iseseisvalt mõtleks ja töötaks, mitte ei vahiks mulle suhu ja ei ootaks käsku, siis on tema kuulekus jäänud nö. kodutasemele. Kuigi ma plaanin temaga ikkagi tasemekatsetel käima hakata, siis ma ei arva, et nüüd kuulekustrennid tema metsatööd negatiivselt mõjutaks, pigem positiivselt. IGatahes, tegin temaga kõrval asendeid, tal ajab siiani veidi "kõrval" käsklus juhtme kokku ja enamasti arvab ta, et see tähendab, kuskil lähedal istumist, hehee. Teiseks võtsin "istu" käskluse. Tegin ka eemaldumisega. Ootamisega tal probleeme pole, aga kuna ma pole tal kunagi ootamise ajal käskinud otseselt istuda, siis täna ta arvas ka, et kui ma hakkan tagasi temajuurde minema, siis ta võib ju lamama minna ja niikaua oodata, kuni ma lõpuks jõuan - oeh, kaklesime mis me kaklesime, lapsel oli juhe nii koos lõpuks aga kaks viimast korda õnnestusid kenasti.Hetkel keskendungi rohkem kõrval asendile. 

Aprilli pildipostitus.

Natukene pilte, meie enne näitust suplusest, eelmisel laupäeval. Näitustel, ei lähe meil sel aastal eriti ja kuna midagi ka otseselt vaja ei ole, siis olen otsustanud, et osaleme üsna hõredalt, Lätti tahaks minna suvel/sügisel küll, aga eks näis - paar nö. "kohustuslikku" näitust on ka suvel ees, nii et mõnelpool me siiski osaleme.

Teeme usinasti jahitrenne, homme hommikune trenn on plaanitud kella 7ks, kuna tahan minna pildistama retriiverite trenni, siis endakoerad peab ju ennem ära väsitama/treenima. (:

Märtsi väike pildipostitus

 Väike pildipostitu. Ma vabandan, aga mu kaamera ja objektiiv arvavad, et teravus on ülehinnatud ja sellele ei ole vaja panna just kõige suuremat rõhku. Küll aga, kuna kaua pole kirjutanud, siis paar pilti võib ikka vahelduseks lisada. 

Esimene Veebruar

Heihopsti, kuna jaanuar läks nii nagu ta läks, siis veebruarist alates üritan tubli olla ja kirjutada, sest mulle meeldib endale ka aeg-ajalt üle vaadata, mis toimunud on. Ma ei tea millal ma viimati kirjutasin, aga jaanuaris käisime Dassu-Tsuumiga Vaimastvere näitustel, mis ausalt välja öeldes olid suht mõttetud (mitte korraldus, see oli väga OK ja tore). Samas on ALATI Eleri & co´ga väga äge kuskil käia, niiet see ei olnud mõttetu. Kuna ma olen selle oma hobiks valinud, siis vahel tekib ka masendus.. näiteks nagu peale Vaimastvere, samas on meil nüüd veel kirjas päris ports näituseid, jah, mul ei ole tõesti raha mitte kuhugi panna, kus meil mitte midagi reaalselt vaja ei ole... aga tore on ju, seltskond on ka tore... oleks siis, et seltskondki oleks jama ja nõme, siis ei lähekski. Oeh.... 

Igatahes, tegime reedel oma esimesed dummytrennid sel aastal. Põllul, mõlemaga 2x viskeotsingut (leiutatud nimi). Ühesõnaga viskasin ühest punktist laiali vastavalt 5/6 dummyt ja siis saatsin koerad otsima. Mõlemad töötasid väga suure innuga ja kiiresti. Dassu töö meeldis mulle seetõttu rohkem, et ta on hästi korrektne ja ei plähmerda nii palju, ta on tasakaalukam... samas oli ta trennis ka kiire, st ei loivanud nende dummydega kohale, läks kõigi 5 ja teisel korral 6 saatmise peale kiirelt otsima ja ei tulnud kordagi tühjalt tagasi! Tsuumiga sama jutt, ainult, ma üritan nüüd teda treenida tuues istuma, see ei ole veel väga õnnestunud, sest istu käskluse peale kukub kohe dummy suust, käskluse puududes ja vaid käemärgiga ei ole ka veel kõik korrad 100% õnnestunud, aga ta areneb. Võib-olla keeb tsipp üle, samas ei taha ma tal entusiasmi alla tõmmata, küll aga ootan kuni ta rahuneb ja saadan siis. Muidu kõik väga ilus. Aaaaaa, ja mõlemaga tegin ilma rihmata ja püsivuse peale, väga hästi läks. st, et enne saatmist lasin lahti, võtsin kõrvale ja mõlemad püsisid - ma olen väga rahul!

Laupäeval tegin samuti dummytrenni. Seekord aga mitte enam lagendikul vaid rohkem nö. metsas-võsas, kus nad mind otsingu ajal ei näinud, Lisaks kaugemad vahemaad. Mõlema poolt super töö, Tsuumi lõpetas oma toomised, umbes pooled, ees istumisega ja dummy suus - väga uhke! Dassu oli väga entusistlik, kiire ja läks hea innuga otsima, kõigi 6 dummyga. Mõlemale siis 6 dummy otsing, millest üks jänesedummy - see toodi mulle muidugi kõigepealt ära. :)

Nädalavahetusel plaanin jälle trenni teha, mõtlen midagi veidi raskemat ja põnevamat välja, ilmselt pikendan ka vahemaid - ehk lisan dummy asemele ka sekka mõne pardi (2tk on külmas). Jänest veel välja võtta ei plaani, kuid pean hakkama Dassuga vaikselt harjutama, et ta sellega lollitama ei hakkaks. Kevadel lähen Dassuga katsele kindlasti, Tsuumiga mõtlen. Ma arvan, et ma ei saa teda tasemekatseks valmis, samas alustasin ka suunamistega, aga ma pole selles veel nii tasemel, hetkel õpime "edasi" käsklust, ja peaks juurde võtma "parem" ja "vasak"... Dassuga on need raskemad, sest tema jaoks tähendavad need minule vastavale poole kõrvale tulemist, seega pean ilmselt mingid muud sõnad mõtlema, võib-olla siis inglisekeelsed ja mõlemale samad, muidu läheb endal teinekord äkki sassi ja siis jama majas. :D

Täna käisime üle pika aja Jamie ja Gattusoga metsas jalutamas - aitäh Age ja vabanda, et Tsuumi nii hea lõhnaga tüdruk on. :D

Aa, kui keegi ei teadnud veel, siis Tsuumi on nüüd Eesti, Läti, Leedu ja Balti Juuniortšempion!

Ja üllatusena ei tea ka veel paljud, et Dassu on peale tõukatse sooritamist ametlikult Eesti, Läti, Leedu ja Balti Tšempion. - lihtsalt infoks!

Pildimaterjali laupäevast (oeh, ootan juba uuut kaamerat, vana on küll tubli, aga juba väsinud): 

Vahepeal olnu...

Oeh. Ma tahtsin juba ammu kirjutada, kuid ootasin pilte harjutuskatsest (toimus 7.sept), kuid neid ei ole siiani tulnud ja mina enam ei oota ka ja võib-olla minu koeri ei pildistatudki, niiet mida ma ikka tühja ootan, või noh.. ma ei ootagi. Age tegi ka pilte, aitähh talle selle eest! Harjutuskatse oli muidu ok, Dassu tõi vareseid ja tuvisid ja linde mis seal oli, otsingualal ma ei mäleta küll mitu või mida, aga midagi ta tõi ikka. Veest tõi kenasti, esimest ta alati veidi loobib, mis on halb, kuid kuna ta pole nendega veel nii kodus, siis ma sellest paanikat ei tee - küll õpib. Maastikul ei ole tal linnu toomisega mittemingisugust probleemi - ei nätsuta, ei loobi, toob otse kätte. Jänest tegime ka, super jälg, nagu tal alati.. lõpus mõtlesin, et jooksen eest ära, kuid teda ei mõjutanud see ja ta jäi jänesega nö. passima ja seda nuusutama. Kuna ma teadsin, et vastu ei tohi astuda, siis mõtlesin hetke ja otsustasin, et meelitan teda endani, kuid siis minu teguviisi sekkuti ja hakati teda ise meelitama ja lõpuks saadi ka TERVE jänes kätte, kuid Dassu haaras selle tagasi ja see läks katki - vat nii oli tegelikult. Arvan, et kui mul oleks lastud nö. tegutseda, oleks minuni jõudnud terve jänes, ilma mingi uuesti haaramiseta ja koer oleks saanud parema kogemuse, kui taas jänese haaramine ja nö. lõhkumine - kurb.

Tsuumi oli otsingul super ja sai väga kiita, lisaks ütles harjutuskatse kohtunik, et see oli tolle päeva parim töö ja andis mulle käppa ka (väga uhke). Jälje ja vee tegi ka ilusti. Huvitav on jälgida, et kui Dassu teeb jälge, siis ta jookseb suht otse mööda jälge lõpuni ja toob eseme, Tsumm teeb jälge zig-zag´iga, lahendab nö. teistmoodi ja toob asja. Põnev.

Katsepilte mul ka pole, ei tea kas kunagi tuleb, või mitte, vahet tegelikult ju ei ole. :)

Katsel tegid mõlemad vee kenasti, kahjuks saime vaatamata mu palvele lõunasesse gruppi. Seega olid meil alguses väikesed transpordiprobleemid, kuid saime need tänu Super Reilikale lahendatud - AITÄH sulle veelkord!!!! Lisaks tehti mõlema grupi otsing samas kohas, kuidagi on mu ajju sööbinud vale mälestus, et poole päeva peal koht vahetatakse ja dummykoer on üldse alati esimene koer... võibolla nägin unes?????, kuid seal oli dummykoer viimane ja koht koguaeg sama, ehk siis maas MEGAPALJU lõhnu + megapalju märgistatud ja pissitud jne. Dassu oli oma rühma esimene, kuna ta on mul nii lõhnatundlik ja peas "otsin kõik asjad üles" pirn vahel on läbi, siis seekord otsis ta küll, kuid lõhnad said temast võitu. Pean teda aga kiitma, sest vaatamata kõigele tõi ta mulle ilusti kätte kolm varest ja jäljele päääsemisest jäi vaid üks puudu. Panin ta oktoobrikatsel dummyga kirja, vaatan kuidas läheb, kevadel lähen jälle saagiga, siis on aega pikalt ennem harjutada nii jänest, kui linde, et kõik oleks perfektne ja lollitamist ei toimuks. :)

Tsuumil tuli otsingul mingi nähtamatu sein ette,ja ta ei olnud nõus kaugele minema, tõi lähedalt 3 varest ära ja otsis, kui saatsin, ei kaotanud motivatsiooni ega insipratsiooni ja oli kiire ja energiline, kuni ma enam ei saatnud. Kahju muidugi, et tal see tõrge tuli, aga mis teha, oktoobris uuesti. :)

Ütlen veelkord, mu koertel EI OLE probleeme kaugusega ja ma ei tee ka trenne vaid 3 dummyga, ikka miinimum 5 ja harilikult üle selle, 7 või 8 otsingualal. Lihtsalt nagu kogenenumad inimesed juba teavad, siis sa ei tea kunagi, mis katsel juhtub ja kõik oleneb ikkagi nii paljudest oludest, koera tujust, ilmast, tuuleks, vihmast, ma ei tea, koerajuhist jne... niiet palun, üleliigsed kommentaarid võib täitsa omale jälle ja kui on küsimusi, siis küsida minult otse minu asjade, koerte, trennide, kogemuste jne kohta, mittte kolmandatelt isikutelt. Aitäh. :)

Siis sai Tsuumi vahepeal Eestist oma teise juuniorserti ja eelmisel nädalavahetusel käisime ka ekspromt Leedus ühepäevasel näitusel, kus ta näitas üles tõsist kvaliteeti võites suure emaste juuniorklassi (7koera), seejärel võites emaseid, kaasaarvatud CH klassi emased ja oli PARIM EMANE ja peale seda lõpetas päeva Vastassugupoole parimana. Ühtlasi valiti beebilaps välja ka juuniorbestil, kuid seekord kohata. Ise olen üsna veendunud, et Tõu Parim ja Besti koht läksid seekord esinemise nahka, laps oli sõidust super väsinud ja ei jaksanud enam väga - seda sära enam kahjuks polnud, aga harjutamine teeb meistiks ja ma olen super uhke!!!

Sel nädalavahetusel käisime Valmieras, mõlemal päeval juuniorklassi 5s... 8st. Kahjuks või õnneks ei mõista ma, miks viies... sest minujaoks ei olnud seal eespool koeri, kellele me peaks alla jääma. Võib-olla räägib siin minu ego ja ma ei taha kedagi maha teha või mustata ja kuna mu blogi on avalik (kaalun kinni panemist) siis ei hakka ma ka pikemalt kirjutama. Ühesõnaga arvan ma, et otsus mõlemal päeval meid 5daks jätta oli ebaõiglane. Vaadates ka mõlema päeva teisi valikuid, siis tuli lõpuks väike nutt kurku, kahju, et tõugu solgitakse. Armas oli muidugi tänase päeva kohtuniku kommentaar, kui ta mulle ütles, et temajaoks ei ole Tsuumi valmis (juuniorklassi emane ei peagi ju olema valmis :)) ja on ka veel liiga noor, lisaks vahetab karva (mis on tõsi) aga seejärel ütles umbes sellise lause: "but if I say honestly, for me overall is this dog full of potencial and will be a true star in the future." See muutis mu nö. mõttetu näitusenädalavahetuse palju ilusamaks, aitäh!
(Kõige valem moment näitusel oli hetk, kui kohtadele asetatult ründas üks juunioremane teist ja tekkis ringis nö, koertekaklus... LABRADORIDES, JUUNIOREMASTES???????... ja nö. ründajakoer sai rõõmsalt jserti ja lahkus õnnelikuna ringist, vat nii tore on meie armas näitusemaailm.)

Kommenteerin veel niipalju, et ma ei arva, et mul on nüüd maailma kõige õigemad ja ilusamad labradorid ja et on ainult Tsuumi ja Dassu ja teised on täiesti pontless... LOOMULIKULT MITTE, nii nagu ei ole olemas ideaalselt koera, ei ole ka minu omad ideaalsed. On palju koeri, keda ma vaatan ja imetlen ja kellele ma kaasa elan, ma armastan seda tõugu ja mul on lihtsalt kahju vaadata, kuidas seda rikutakse. Ma tean oma koerte vigu, miinuseid, plusse, iseloomusid ja kõike sellist ja ma võin siiski siiralt öelda, et ma olen mõlemaga meeletult rahul. Jah, käsi südamel võin öelda, et nemad on minu ideaal, oma miinuste ja plussidega, nagu oma koerad peaksid olema igale omanikule. Ma olen lihtsalt üliõnnelik, et mul on sellised labradorid ja kuna see tõug on saanud minu jaoks nii oluliseks, on kurb vaadata, kuidas enam tähtsale ei pöörata tähelepanu - rottweilerid on juba minu jaoks rikutud, ma lihtsalt ei taha, et nii juhtuks ka lõpuks labradoridega. :)

Aga positiivsemapoolepealt: AITÄH AGE, et meiega Lätti tulid ja SUPERPALJU ÕNNE megailusale Gattusole, kes on nüüd ka Läti Juuniortšempion! Ma olen teie üle väga õnnelik, lisaks aitäh super seltskonna ja toreda kahe päeva eest! Järgmise korrani!