Käpauudised...

Eile õhtul oli jälle korras, hommikul sama.... nüüd veidi, kohati lonkab... arvatavasti on ikka laupäevaks korras - eks näis. Aga me pole nüüd teisipäevast saanud pikalt jalutada ja Dassule mõjub see kohe ümbermõõdule, üritan seda küll söögikogusega tasakaalustada, kuid see pole ikkagi sama. Vaatan kuidas õhtul on. Igatahes on ta juba enda moodi, vahepeal oli koguaeg väsinud ja polnud üldse tema ise, nüüd on juba õige koer tagasi! Arvan, et ikkagi magas selle kuidagi ära või venitas/väänas.  

Paar pilti Leedust... Võitsime Parima Isase esimesel päeval ja siis tehti Dassust üks ilus peapilt. Dassu sai väga palju kiita ja paitada ja nunnutada, väga palju ilusaid komplimente - mina ei teinud muud, kui nõustusin viisakalt ja olin uhke, et mul on just selline koer. (:

Luige ja Leedu, Ruudi ja Dassu.

Kuna vahepealne aeg on möödunud suisa lennates, siis pole siia päris kaua jõudnud. Vahepeal olen külastanud mõnd näitust Ruudi ja Dassuga. Ruudiga Luige rahvuslikku, kus ta oli TP Kutsikas väga ilusa kirjeldusega ja väga ilusa esinemisega (saime kohtunikult ka kiita) + suurepärase käitumisega. Olen väga rahul ja uhke, nüüd on Ruudist saanud juba juuniorkoer ja ta teeb oma debüüdi juunioris septembris.

Dassuga külastasime eelmisel nädalavahetusel Leedu rahvuslikke näitusi Ukmerges. Eks ma salaja ikka lootsin, et kõik läheb hästi ja ehk tuleb mõni hea tulemus, sest minumeelest on mul ikka väga hea koer. Seekord kohtunikud nõustusid minuga. Dassu võitis mõlemal päeval kõik isased ja oli VSP. Ühtlasi sai kaks Leedu serti ja nüüd on ootel ka LEEDU CH tiitel. Woopiduu! Loodame, et sügisene tõukatse läheb positiivselt ja saame poisile juba sel aastal tiitlid ära kinnitada.

See nädalavahetus on plaanis 2xCAC näituse Lätis, aga ma ei tea hetkel, mis nendest saab, kuna Dassu hakkas esmaspäeva õhtul lonkama, ma isegi ei kujuta ette miks. Ise arvan, et ehk ta kuidagi venitas või väänas veidi oma esikäppa, katki ei ole ja katsudes valus ka mitte. Samas teades, et ta valulävi on suhteliselt kõrge, siis usun ikkagi, et tugevalt katsudes oleks ta mulle haigest kohast märku andnud. Hetkel on ta nüüd näituseni kodusel režiimil, usun, et longe läheb selleks ajaks üle, kuid kunagi ei tea. Ei ole veel otsustanud, mis ma siis teen, kui ta reede õhtul ikka veel lonkab. Eile õhtul oli juba korras, jalutas normaalselt, nagu midagi poleks häda - hommikul sama, ja nüüd lõunast jälle lonkab. Eks näis, kui homme samamoodi on, siis lähen õhtul arstijuurde. Kõik ei saa ju lõpuni hästi olla - alati peab mingi paha juhtum vahele tulema. ):

Üldiselt on mul veel sel aastal üks Läti näituseplaan, aga vaatame kõigepealt kuidas selle esimesega läheb.

Pontu Show 2013

Osalesime Ruudiga Pontu Show´l, et harjutada näitusenärvi ja katsumist. Poiss oli väga tubli, alguses kõigist koertest ja inimestest veidi hajevil, aga peale natukest aega ringis esines juba nii nagu me harjutanud oleme ja võttis ka veidi maiust. Kuna ma tean, milleks see väike shar pei laps võimeline on ja kuidas ta tegelikult esineb, kui kära ja massi pole ümber, siis tahan ta niikaugele saada, et ta ka näitustel selline oleks. Selleks tuleb meil muidugi palju harjutada ja igal pool sotsialiseerimas käia, mis ongi plaanis. Varsti jälle! 

Ühtlasi on Ruudil nüüd üks nö. perekonnaväline sõber Kenzo, kellega nad koos ka piltidele jäid. Käisime Kenzoga päev enne Pontut ka vanalinnas jalutamas ja koerteplatsil mängimas, kus peale meie oli veel kolm koera, Ruudi oli väga tubli!

Imeilusate piltide autor on Marita Brigitta Mones - supersuur aitähh Sulle!
Ruudi on piltidel 6 kuune.

Jalutuskäik Carriega.

Käisime ühel ilusal õhtul Samojeed Carriega jalutamas, kes käis meiega vahepeal koos agility trennis ja on ühtlasi meie ainuke Samojeedist sõber. 

Dassu, kes pole kunagi näidanud üles huvi palli vastu, oli tol õhtul aga eriti hoos ja näitas oma retriiverioskusi ja tassis väsimatult palli tagasi ja jooksis selle järgi - päris vinge. Järelikult oli tegemist ühe väga erilise palliga. (:

Aitäh Mari ja Carrie, et tulite, loodan, et varsti jälle!

Pallikunn,

Dassu Seisupost...

Mul oleks niipalju räääkida ja näidata, aga ma hetkel lihtsalt ei jaksa ja varem pole üldse aega olnud. Ma luban, et teen seda lähipäevil ja üks postitus tuleb kindlasti ainult piltidest.

Neljapäeval käisime Paljassaares dummytrenni tegemas ( nüüd on meil 7 dummyt - jehuuu ) ja siis tegime ka paar seisupilti ( koer polnud siis just enam kõige puhtam ) ja kuigi ma ei plaaninud Dassut sel aastal peale labradoride erika kuskil näidata, siis ma ei teegi seda - ma ei näita teda Eestis rohkem kui labrade erikal. (:

Kevad südames.

Ma ei tea, kas asi on selles, et kevad on lõpuks kohal ja väljas on niii palju päikest, või selles, et mul on veidi rohkem vaba aega kui varem. Igatahes olen ma seadnud endale ja oma neljale tublile koeralapsele mitmeid eesmärke selleks ja järgnevateks aastateks ja alustanud juba ka nende kallal töötamisega. Ilmselt on asi lihtsalt selles, et mul on neli maailma kõige mõnusamat ja kihvtimat koera!!!

Nädalavahetusel käisin Rakvere näitusel, näitasin Dassu venda Dublinit aka Gerti, kes oli avaklassis sertifikaadikandidaadiga esimene ja parima isase võistlusel kolmas, mis on väga tubli saavutus, sest isaseid oli kokku umbes 10 ringis. Poiss oli väga tubli, mina olen rahul ja õnnelik, omanikud olid rahul ja õnnelikud ja see ongi ju põhiline. 

Kuna ma olin esmaspäevast-reedeni kodust ära, Leedus, siis ma ootasin väga, et saaksin peale Rakvere näitust maale minna. Tegime Ruudiga näitusetrenni ja natukene teistega ka, õppisime Epsuga kuulekust ja tegime Zingeriga kõrvalkõndi - super kontakt!!!! mängisime ja tundsime elust rõõmu! Nad on kõik nii tublid, ma olen nii vaimustuses, neist kõigist! Tegin pilte ka, aga kuna Zinger ja Dassu ei tahtnud täna väga poseerida ja mängisid Ebbyga tirimismänge, siis väike beebipoiss jäi meeleldi pildile. Ruudi on juba 6 kuune. 

Ebby portree.

tegelikult väga rõõmus laps.

väike sirkel.

Kuusteist käppa.

Kuna äkitselt on  kaheksa käpa asemel nüüd kokku suisa kuusteist käppa, siis ma ei hakka küll eraldi nelja blogi tegema ja neid haldama, sest ajalugu näitab, et kui on kiire, siis on ühegagi raskusi, ent samas on need kõik kuusteist käpakest mulle ühtmoodi armsad, kallid, tähtsad ja olulised, suisa vahel tundub, et liiga olulised, kui see on üldse võimalik, ent ma otsustasin nad kõik nüüd siia üle kolida. Blogi pidamata ka ei taha jätta, sest endal on hiljem kunagi põnev lugeda ja õppida sellest, mis ma olen teinud ja mõelda, kui palju võib üks inimeseloom areneda ja juurde õppida ja ma loodan, et kellelgi on veel põnev ja oluline. Aadressi jätan blogil samaks. Hakkan siis siia kõigi tegemistest kirjutama, ma loodan, et tuleb huvitav ja kõigil on mõnus lugeda, mis meiega juhtub ja kuidas saatus meid soosib ja karma meiega käitub või midagi ja Dassu kindlasti ei pahanda, et Zinger, Ebby ja väike beebipoiss Ruudi ka siia kolivad - seltsis segasem ja sõpradega jagataksegi asju, vähemalt parimate ja õigete sõpradega.

Hmm... vahepealseid uudiseid, ma nagu ei oskagi kohe kuskilt alustada, mitte, et mul nüüd nii meeletult midagi suurt ja üllatavat rääkida oleks, aga siiski. Märtsi alguses tegi beebipoiss Ruudi (kes veel ei tea, siis tegemist on ühe ülinunnu väikese shar pei poisiga) oma esimesed sammud näituseringis, ühtlasi oli poiss mõlemal päeval TPB ja seega sai ka juba joosta suures BIS ringis, kus me kohale küll ei tulnud, kuid siiski - harjutamine pidavat ju meistriks tegema. Väiksel olid ilusad kirjelduslehed ja võib öelda, et laps kohanes meeletult kiiresti, tundis ennast ruttu vabalt, käis teistest mööda uhkusega (st oma uhke hoiakuga, mida ta isegi koduaias joostes ei kaota) ja oli muidu hästi tubli laps, kelle üle ma juba nii uhke olen. Ühtlasi oli väike nõus Beebi Besti oodates mõnusalt toolipeal silma looja laskma - no, tegelikult võib see laps isegi püstijalu magada, kahtlustan siiani, et esimesel näitusepäeval ta seda ringis tegigi, irw. Paar pilti ka beebist.

Dassuga oleme vahepeal alustanud dummytrennidega ja panin meid ka aprilli lõpus ühele tõukatse koolituspäevale kirja. Oleme palju jalutanud ja niisama elu nautinud, plaane teinud... Mul on tegelikult selleks aastaks kõigi neljaga plaanid ja ma üritan need täide viia. Lõpetuseks aga natukene pilte ja üks meeleolukas neljakoerapilt, mis mul õnnestus oma koeralastest kuidagi teha. PS! Siia bloggerisse nende piltide panemine on hull jamamine... vähemalt, et neid nii sättida, nagu mina tahan - või on asi lihtsalt minus ja see käib tegelikult hästi lihtsalt!?

Võrratult ilus Paljassaare

Stroomi rand

Dassu Stroomis

Meeleolukas neljakoerapilt.