Pahane-jänes-euroopavõitja

Lõpuks olen ma veidi toibunud sellest, mis pühapäeval labradoride ringis toimus... valikutest. Igatahes, laupäeval oli kõik väga okei, Dassu küll parima isase valikul arvas, et kõrvalringi beaglid on jube põnevad ja jäi neid, minule väga ootamatult, vaatama... khm. Küll aga valiti meid parimas isases auväärsele teisele kohale, olin superõnnelik, poiss on niii heas vormis ja niii ilus ja üks ilus oranž res-CACIB sobib väga hästi meie majavärviga kokku. Valget on muidugi ka vaja aga küll need tulevad. Tsuumi oli juuniorklassis teine ja sk. Esimene oli venemaa juunioremane, miskine 16k vana, muidu kena, aga minujaoks liiga tugeva peaga - paneks selle pigem isase koera otsa. Aga maitse asi, eks 6kuud vanem juunior on ikka täiskasvanulikum kui 10kuune. Parimas emases saime auväärse 4da koha, kui õigesti meelde jäi, võitsime isegi mõnda CH klassi emast - esines päris kenasti, mõningate hüpetega, seisab ta ka näitusel nagu sakslane kohati... mina ei tea, trennides on super, esineb nagu unistus, kordagi ei lenda, paneb jalad korrektselt... ja siis näitusel, lendab ja on üldse täiesti teistsugune. Ta nagu ei ole halb, või tujutu vms, ta isegi nagu ei kee otseselt üle ja suudab rahuneda, aga... teistest ka ei huvitu... müstiline, ehk mu koerad ei ole loodud juuniorklassis esinema, Dassu oli suisa kohutav sellel ajal. 

Pühapäeval oli Dassu avaklassi esimese asemel 2ne... sk ja parimas isases kohata. Kohtunik küsis vanust, ütlesin, et 6a, seepeale kordas imestusega " WOW SIX YEARS?" ma mõtlesin, et äkki ütlesin valesti, kordasin siis... kohtunik oli üllatunud, tundus, et väga positiivselt Ma ei liialda, kui ma ütlen, et kohtunik eelistas vägavägaväga massiivseid ja üleolevanahaga isaseid. Dassu oli tema jaoks keskmist kasvu - ehk siis liiga väike, midaiganes. Tsuumiga lootsin, et ehk läheb peale, et selline tugev tüdruk ja eelistas isastes seda tüüpi... aga oi ei, kus sa sellega. Läksin ringi, tüdruk oli suht ok, hüppas paar korda. Kohtunik küsis vanust, ütlesin 10 kuud, vaatas mulle otsa ja kordas "10months????", ma siis, et jah... ja siis lisas "oh, then I understand"... seda mida ta mõistis ei saanudki ma kunagi teada, saime sp ja olime klassis 3dad... ilma sk´ta. Masendav, ausalt, väga masendav... Paaridesse ei tahtnud minna, kuid mind pmst sunniti, saime 2koha ja maailma kõige sisukama kirjelduse, ise ei oleks küll MITTE KEEGI selle peale tulnud ja kohtunikuks peab selle andmiseks küll kaua õppima "different dogs" . . . WOW! Mul ei ole ausalt, enam midagi lisada, Tõesti või?

Kolmapäeval oli viimane ERTÜ tõukatse algkoolitus, jälg. Jõudsin veidi hiljem ja tegin esmalt Tsuumiga jälge. Alguses ei mõistnud ta väga, mida tegema peab ja läks sujuvalt üle tavalisele otsingule, kutsusin tagasi ja saatsin uuesti, juhtus sama ja ta tõi kaugustest mulle jänesedummy... saatsin uuesti jäljele, jagas ära - tuli jänesega! Tegime teise jälje veel, see oli palju parem, sai kohe aru mis teha ja läks pmst otse ja tõi - jänese! Väga uhke, panin harjutuskatsele saagiga lapse kirja. Siis läksin võtsin Dassu (mainin siis, et emase koeraga on elu lausa lill, kuigi ma armastan Dassut väga on temaga rohkem sagimist). Poiss oli väga hoos, tutvustasime jänest - poisil pole üldse probleemi võtta päris saaki, üleöö - väga positiivne olin siiralt rõõmus ja isegi pisar tikkus silma, läksime siis üle jäljele, khm. Näitasin Dassule jälje algust, lasin lahti, turboga tehti jälg, tuli jänesega, ma megalt kiitsin (PILLE ESIMENE VIGA). Siis jäi seisma... ma üldse ei mõelnud hakkasin vastu minema (PILLE TEINE VIGA, väga rumal koerajuht), eeldasin, et paneb jänese maha ja nuusib vm. Oh ei, siis ta arvas, et on mäng ja eest ära jooksmine (LOE: koerajuht põhjustas olukorra). Hakkasin siis eest ära jooksma, mitte midagi, siis ta hakkas selle jänesega seal tutvuma, kui üritasime lähenega haaras suhu ja jooksis minema. Treener viskas teda dummyga ja jänes kuidagi rebenes, ma ise ei näinud, aga ma ei ütleks, et ta teda sööma hakkas või midagi. No me siis püüdsime seal koera, päris lõbus, ta pole ikkka meeeletult kaua seda ees jooksmist teinud + ta toob alati KÕIK kätte! Riidlesin koeraga, tundus, et sai aru... või vähemalt üritas. Pärast kalkuleerisime olukorda, mitte mingisugust märki ei olnud, et ta hakkaks seda retsima või lollitama sellega, ma analüüsisin siin kolmapäevast saati iseennast ja olen kindel, et põhjustasin ise olukorra. Leppisin ju endaga kokku, et olen temaga konkreetne - OTSI, kui tuleb, siis SIIA +  ees istumine, hoidmine ja siis alles anna + maius. Temaga ei saa olla lill, tema on tõsine koer, väga tugev temperament, Dassu ei ole ninnunännu, tema ei karda kui sa jämedat häält teed, tema ei ehmata. Igatahes, nagu eelmise aasta tõukatsel feilimine, oli seekordne juhtum ka puhtalt minu rumal viga. Mulle küll öeldi, et ei soovitata saagiga katsele panna, aga panin harjutuskatsele saagiga kirja, peale seda vaatan kas päris dummyga või saagiga. Aga olen siiralt õnnelik, et ta võtab kõike, mida vaja - ausalt, ma olen südames nii uhke, et hetkelgi tikub pisar vägisi silma, hetkel on meie eesmärgiks tõukatse ja siis vaatame edasi.

Sain umbes tund aega tagasi pakkumise minna Euroopa võitja näitusele, ühe koeraga. Paneksin ilmselt Tsuumi, sest tema on klassika ja on lootust, et ta läheks peale, kirjas hetkel vaid 79 labradori. Mõtlen homseni ja siis otsustan - kiusatus on suur! Sellega seoses, kuna mul on sügiseks-talveks planeeritud kaks lätireisi + leedu Tsuumiga, siis mul on kerged süümekad, et Dassut pole kaasas. Valmierasse tahtsin panna, aga me ei mahuks ära, sama teistega. Tsuumi saab oma juuniori kätte, siis hakkan koos reisima, hetkel on see eesmärk, Dassul on näitusepuhkus, eeldatavasti kuni veebruarini, kuigi Riia CACIB (Crufts qualif) on väga ahvatlev... Tartu RV tahtsin väga minna, aga otsustasin, et EI, regamine on kallis juba + peab ikka jääma normaalsuse piiridesse (kuigi paljude jaoks olen ma need juba kõrgelt ületanud).

AAAAAA, Tsuumi ja Dassu söövad kõik allakukkunud õunad ära + Dassu sõi mul kõik herned ära ja nüüd KÕIK mahakukkunud ploomid, ta nimelt polnud nõus puujuurest enne lahkuma, kui kõik söödud, päris põnev, aga ma ei ole kade, lasku hea maitsta, ta on hetkel niii heas vormis, et lasku aga käia. Varsti saame ilmselt kolida, paari nädala pärast, lõpuks - OOTAN MEELETULT!!!

Tsuumil on Eestis hetkel vaid 3 näitust kirjas ja kahte jserti vaja - oeh... kes teab. Minujaoks on ta superkena, pean ainult nuputama, kuidas saaks näitusel esinemise sama täiuslikuks kui trenni oma, mitte, et tal otseselt midagi häda oleks aga... 

Homme või ülehomme tahaksin teha dummytrenni - otsingu + veeoma, võib-olla ka jälje, mille ma saaks teha jänesenahaga, ehk siis mini tõukatse - pildistada kavatsen ka, trennipilte tahaks uusi. AAAA, ja lisaks see kolmapäevatrenn, võtsin ennem tsuumi ja siis Dassu, see põhjustab ka vahest lollitamist, järgminekord võtan ekstra poisi esimesena. Oma koera peab ikka jube hästi tundma + meeletult kaval olema. ;)

PS! kodulehte uuendan siis, kui ma kolinud olen, seega umbes sept lõpuks on ta loodetavasti läbinud uuenduskuuri. AITÄH!